da

[pronominal clitic]

it, its, they, them, their. Third person non-rational pronoun. Da makes no number distinctions.

Examples

Aŋe luwu malalodo sadame Nuwuse ama sadu dayedodo tanatana duyosi.

Daseta yididi, “Leladatowa akono kidi sesekeya basa.”

Datanodo haŋiŋi dulaka, dapeppudodo ŋomuŋi yeppomo ŋowette yennisi ŋohimi pidi ŋomomo mudusebe kele.

Datanodololo, dapeppudodo alaka.

Datenedayisi mallu duŋeya.

Daŋosese sodo nodu dawuŋiyeneta leyawa, lekudatatoyo dakono dutana deni.

Kono daseta, “Yala, lelada kono kidi sesekeya?”

Lenehono dapatadoŋi nodu dabu siŋi medego, dapatadoŋi haddeyi dabu kiyidigo.

Ledalata wolo kono, leseta “Hu, ŋilakeŋi kono kidipa dasadolatele?”

Lidiwateletohono dayase dateneta, lidibalatatoyo nodame duko, liditanitutu lenehono woŋŋi wabaŋibaŋi haggene gennawa.

Maduya nenedini nikiyele dawuŋiyenetololo nelewa, madatotoyo duyosi mamadototutu nenowele.

Nadidabu dabu dadoŋetada legilegi siye, dadoŋetada giyeletahaŋilolose.

Nadigiyedetohaŋi nenehadedi giyidipa maya nadilaladusu yosi agada gadapa ŋidoŋiteletutu neneyosi daya, mayanu nadidaladusu pesiyosi agada ŋinodatelegala duyosi, maya nadilaladusu belibeli suŋotana kiyedu wolololo.

Nenehadittunu mamadoto nenowele, makasato hidihidi pelene wonono, dalalatoda neŋŋomuŋi yeppomo neŋŋowette yennisi neŋŋohimi pidi neŋŋomomo mudusebe.

Nuwu manolododa dodo nuwu, dasadoladahaŋi nuwunuwu.

Petana tadatada datadodonna, Nuwu mameddodotoyo dulaka.

Tana datanodololo, Nuwu mapeppudododatoyo.

Tana deni datanodonnahono, dalamodololo tekko madusiyo.

Tana wudu dalodololo, daŋiyakedo ŋotadu keyodo duyosi, dalamodo tettadu lada.

Yolu datenedo dalu noleko pama Nuwu.

HOME